Vereanalüüs
Laborianalüüs
Veremarkereid
11
Vastused
48h
Hind
65€
Activate verepaneel on loodud koos SYNLABi arstide ja spetsialistidega. Paneel koosneb 11-st biomarkerist ja annab ülevaate üldisest terviseseisundist. Tulemused võimaldavad hinnata võimalikke terviseriske ja arenguvõimalusi. Soovitame igal täiskasvanul teha vähemalt 1 selline vereanalüüs aastas.
Kuidas see töötab
- Telli pakett SYNLAB-ist
- Tee vereanalüüs lähimas SYNLABi proovivõtupunktis (vt siit)
- Tulemused saadetakse synlab.ee ja digilugu.ee portaali
- Sisestage tulemused Activate rakendusse, et oma edusamme jälgida ja tulemusi treeneriga jagada
Näidud
1. Hemogramm koos 5-osalise leukogrammi ehk valgeverepildiga
Hemogramm ehk vererakkude automaatanalüüs koos leukogrammi ehk valgeverepildiga on uuring, milles mõõdetakse hemoglobiini sisaldust veres, loendatakse ja kirjeldatakse vererakud: erütrotsüüdid, leukotsüüdid, trombotsüüdid.
Hemogrammis sisalduvad järgmised näitajad:
Erütrotsüüdid ja hemoglobiin
Erütrotsüüdid ehk punaverelibled sisaldavad hemoglobiini ja tagavad organismi varustamise hapnikuga. Hemoglobiin on rauda sisaldav ja verele punast värvi andev valguline ühend, mille ülesandeks ongi hapniku transport kopsudest kudedesse.
Erütrotsüütide ja/või hemoglobiini kõrged väärtused esinevad suitsetajatel, pikemat aega madala hapnikusisaldusega tingimustes (nt kõrgmäestikes) viibinutel, aga ka kopsu-, südame- ja teatud verehaiguste korral.
Erütrotsüütide ja/või hemoglobiini madalad väärtused esinevad erinevatel põhjustel tekkinud aneemiate korral ja vajavad edasist põhjuse (nt rauavaegus, verekaotus, krooniline haigus, toitumine jt) uurimist. Hemoglobiini väärtus võib langeda ka rohke vedeliku omastamise järgselt.
Hematokrit
Hematokrit väljendab vererakkude mahu suhet vereplasma mahusse ja iseloomustab vere viskoossust. Võimaldab kaudselt hinnata vedeliku tasakaalu organismis. Hematokriti väärtust mõjutavad rakkude poolt eelkõige erütrotsüütide ja hemoglobiini hulk. Hematokriti väärtus sõltub ka vereplasma mahust, mis omakorda on mõjutatud organismi vedeliku tasakaalust.
Hematokriti kõrged väärtused esinevad erütrotsüütide ja hemoglobiini tõusu põhjustavate seisundite ja organismi tõsise vedelikupuuduse korral.
Hematokriti madalad väärtused esinevad aneemiate korral.
Leukotsüüdid
Leukotsüüdid ehk valgeverelibled on organismi kaitserakud, mis jaotuvad alagruppidesse: neutrofiilid, eosinofiilid, basofiilid, monotsüüdid ja lümfotsüüdid. Leukogramm näitab, kui palju on veres ringlemas üht või teist tüüpi leukotsüüte. Igal konkreetsel alagrupil on kaitseprotsessis täita oma kindel ülesanne.
Leukotsüütide hulk ja leukogrammi tulemus võimaldab hinnata, kas organismis on põletikke või nakkuseid (viiruslik, bakteriaalne), allergiat, kas tegemist on ägeda või juba paranemise faasis oleva protsessiga. Leukotsüütide hulga ja alagruppide omavahelise suhte häirumine viitab võimalikule verehaigusele.
Leukotsüütide kõrgemad väärtused esinevad sagedamini bakteriaalsete põletike ja nakkushaiguste, aga ka söömise, füüsilise koormuse järgselt ja tugeva stressi korral.
Leukotsüütide vähenemine esineb enamasti viirusnakkuste korral, kuid samuti mõnede ravimite tarvitamisel, alkoholi mõju tõttu, vitamiini B12 ja folaadi puudusel ning teistel põhjustel.
Trombotsüüdid
Trombotsüüdid ehk vereliistakud osalevad vere hüübimises.
Trombotsüütide kõrgenenud väärtused esinevad koos leukotsüütide muutustega bakteriaalsete nakkuste korral, rauavaegus- või verejooksujärgse aneemia korral.
Trombotsüütide madalate väärtuste põhjusteks võivad olla viirusnakkused, teatud ravimite kasutamine, alkoholi mõju, vitamiin B12 ja folaadi puudus, maksa-, autoimmuunhaigused jmt.
2. C-reaktiivne valk (kõrgtundlik)
CRP (ingl. c-reactive protein) on valk, mis võimaldab hinnata põletikulise protsessi olemasolu ja aktiivsust organismis. CRP on maksas toodetav põletiku ägedas faasis toimetav valk, mille kontsentratsioon veres muutub vastusena põletikule väga kiiresti.
Koos lipiidide (kolesteroolid, triglütseriidid) hindamisega võimaldab selgitada ka südame-veresoonkonna haiguste riski ja lupjunud veresoone seinas põletiku olemasolu.
CRP tulemus, mis on kõrgem kui 10 mg/L viitab põletiku esinemisele organismis.
Südame-veresoonkonna haiguste riski hindamisel:
CRP tulemus (mg/L) Risk
<1 Madal 1-3 Mõõdukas >3 Kõrge
>5 Viitab põletikulisele protsessile. Välistada tuleb põletikuline või nakkushaigus
3. Alaniini aminotransferaas (ALAT)
Alaniini aminotransferaas on ensüüm, mida esineb suures koguses maksarakkudes ja vähemal määral südame- ja skeletilihaste rakkudes, neerukoes jm. Maksarakkude kahjustuse korral ensüümi aktiivsus veres tõuseb.
ALAT kõrged väärtused veres on tingitud maksahaigustest.
ALAT aktiivsuse mõõdukas tõus veres võib olla tingitud erineva tekkepõhjusega maksarakkude kahjustusest või mõjutusest: nt teatud ravimite kasutamine, ülekaalulisus, alkoholi mõju, aga ka suur füüsiline koormus (ensüümi on vähesel määral ka skeletilihastes).
4. Glükohemoglobiin (HbA1c)
Glükohemoglobiin on hemoglobiini osa, mis on ühinenud veres oleva glükoosiga ja näitab vere glükoosi keskmist sisaldust proovivõtule eelneva 6-8 nädala jooksul. Analüüs sobib nii 1. kui 2. tüüpi diabeeti põdevatel isikutel haiguskulu jälgimiseks. Lisaks kasutatakse glükohemoglobiini diabeedi avaldumise riski hindamisel. Tulemus väljastatakse nii kontsentratsiooni kui ka protsendina.
Glükohemoglobiini kõrgenenud väärtused viitavad suurenenud diabeedi riskile või juba väljakujunenud diabeedile.
Glükohemoglobiini madalad väärtused viitavad hüpoglükeemiale ehk normist madalamale veresuhkru tasemele ja seisunditele, mis põhjustavad erütrotsüütide eluea lühenemist (hemolüütiline aneemia, hiljutine või krooniline verekaotus, naistel rasedus).
5. Kolesterool
Kõrge kolesteroolitase on Eestis ja maailmas üks suuremaid terviseriske. Seetõttu peaks iga täiskasvanud inimene teadma ja jälgima oma vere kolesteroolisisaldust, eriti alates 30. eluaastast.
Kolesterool on organismi asendamatu ja oluline koostisosa, olles rakumembraanide ehituskomponent ning mitmete hormoonide ja D-vitamiini tootmise lähteaine. Kolesterooli saadakse loomsest toidust ja sünteesitakse maksas ning eritatakse sapiga. Kolesterooli taset saab paljuski reguleerida toitumisega.
Veres esineb kolesterool lipoproteiinide koostises: külomikronites, VLDL-, IDL-, LDL- ja HDL-lipoproteiinides. Kolesterooli analüüsiga määratakse erinevate lipoproteiinide koostises oleva kolesterooli koguhulk.
Kolesterooli suurenenud sisaldus veres põhjustab veresoonte lupjumist ehk ateroskleroosi ja on üks peamiseid südame-veresoonkonna haiguste riskifaktor. Soovituslikust kõrgemat kolesterooli taset võivad põhjustada rasva- ja kolesteroolirikas dieet, sapipeetus, neerufunktsiooni vähenemine, hüpotüreoos, diabeet, ülekaalulisus, perekondlik hüperkolesteroleemia.
Kolesterooli vähenenud sisaldus võib esineda taimsete rasvade tarbimisel, alatoitumise või imendumishäirete, maksahaiguste, hüpertüreoosi korral.
6. LDL-kolesterool
LDL-kolesterooli (väikese tihedusega lipoproteiin, low densitiy lipoproteins) ülesandeks on transportida kolesterooli kudedesse. LDL nimetatakse „halvaks kolesterooliks“ kuna selle kõrge sisalduse korral veres tekivad keskmise ja väikese läbimõõduga arterites aterosklerootilised muutused ja erinevates organites võivad tekkida verevarustuse häired. Südamelihase pärgarterite ateroskleroosi korral võib tekkida stenokardia (valu rindkeres) või infarkt, aju veresoonte kahjustuste korral insult.
LDL-kolesterooli kõrgenenud väärtused on üheks oluliseks südame-veresoonkonna haiguste riskifaktoriks. LDL sisaldus võib tõusta diabeedi, hüpotüreoosi, neerufunktsiooni vähenemise korral.
7. HDL-kolesterool
HDL-kolesterooli (suure tihedusega lipoproteiin, high density lipoprotein) ülesandeks on kolesterooli tagasitransport kudedest maksa. “Heaks kolesterooliks” kutsutakse seda põhjusel, et HDL-kolesterool aitab eemaldada verest üleliigset kolesterooli ja läbi selle vähendada ateroskleroosi kujunemist.
HDL-kolesterooli madal tase on üheks oluliseks südame-veresoonkonna haiguste riskiteguriks.
HDL sisaldus võib väheneda ägeda haigestumise, traumade, diabeedi, maksahaiguste, aneemiate, hüpotüreoosi, neerufunktsiooni vähenemise korral.
8. Triglütseriidid
Triglütseriidid on organismi energia varuallikas, mida saadakse toidurasvadest, aga moodustatakse ka maksas ja rasvkoes. Triglütseriide salvestatakse ja säilitatakse rasvkoes.
Triglütseriidide määramiseks on oluline verd anda 10-14 tunnise paastumise järgselt.
Triglütseriidide kõrgenenud tase viitab lipiidide häirunud ainevahetusele ja on oluline südame-veresoonkonna haiguste riskitegur. Kontsentratsioon veres võib olla tõusnud ülekaalulisuse, diabeedi, hüpotüreoosi, alkoholismi, pankreatiidi ja krooniliste maksa- või neeruhaiguste korral.
9. Ferritiin
Ferritiin sisaldub maksa, põrna ja luuüdi rakkudes ja peegeldab organismi rauavarusid. Raud on organismile vajalik hemoglobiini sünteesiks, et tagada eluks vajaliku hapniku transport kudedesse; rakkude kasvu ja arengu reguleerimiseks; südame, lihas- ja närvikoe talitluseks.
Ferritiini sisaldus veres väheneb juba rauapuuduse varajases järgus. Soovituslik ferritiini tase on >50 ug/l.
Ferritiin on ka nn ägeda faasi valk, mille sisaldus veres tõuseb põletike korral. Sellisel juhul ei väljenda ferritiini normis või suurenenud kontsentratsioon organismi rauavarusid õigesti ja seda tuleb analüüsi tulemuse tõlgendamisel arvestada. Põletikuga aneemiahaigele on võimalik teha ka lisauuringuid rauapuuduse tuvastamiseks.
Ferritiini madalad väärtused viitavad rauapuudusele, mille sümptomiteks võivad olla liigne väsimus, jõuetus, uimasus, üldine nõrkustunne, vähenenud vastupanuvõime nn külmetushaigustele, madalam lihasjõudlus ja sooritusvõime, mälu halvenemine, õpiraskused, külmakartuskahvatu nahk, haprad juuksed ja küüned ning kahvatu jume. Koos erütrotsüütide ja hemoglobiini muutusega viitab madal ferritiin aneemia tekke võimalusele ja põhjusele.
Ferritiini kõrged väärtused viitavad liigsele rauasisaldusele, mille tagajärjel tekivad ladestussündroomid, vallanduvad allergia, maksa- ja kõhunäärmekahjustus, liigeste valulikkus jmt.
10. Vitamiin B12
Vitamiin B12 (kobalamiin) on koobaltit sisaldav vees lahustuv vitamiin, mis on oluline nukleiinhapete, aminohapete, valkude ja müeliini (närvirakke ümbritsev isoleeriv membraan) sünteesiks. Vitamiin on vajalik hemoglobiini sünteesiks luuüdis ja normaalseks närvitalitluseks.
Vitamiin sisaldub vaid loomsetes toiduainetes, kuid selle imendumist vähendavad mao limaskesta põletikud (nt atroofiline gastriit) ja teised seedetrakti haigused, liigne alkohol, kohv, suitsetamine, oraalsed kontratseptiivid, lahtistid. B12-vitamiini imendumine väheneb sageli vanemas eas.
Vitamiin B12 defitsiit võib olla põhjustatud toiduga vähesest B12-vitamiini saamisest (taimetoitlased), maohaigustest, muutustest soole mikroflooras, laiussi nakkusest, autoimmuuhaiguste esinemisel jm.
Vitamiini kroonilisel vaegusel tekib aneemia ja mitmesugused närvikahjustused.
11. Vitamiin D (25-OH)
D-vitamiinid on rasvlahustuvad steroidhormoonid, mida on peamiselt kahte tüüpi – D2 ja D3.
D2-vitamiini organism ei sünteesi, seda saadakse toiduga taimedest ja mõnedest seentest.
D3-vitamiini allikaks on loomne toit, peamiselt kala, kuid suurim kogus D3-vitamiinist sünteesitakse nahas päikese UVB kiirguse toimel. Suvise keskpäevase päiksekiirguse 10-15-minutilise toime vältel kätele ja näole sünteesitakse nahas 800-1000 IU previtamiini D3, millest piisab täiskasvanud inimese päevase vajaduse katmiseks.
Verest määratakse D-vitamiini ringlevat vaheprodukti 25(OH) D-vitamiini ehk kaltsidiooli, mis on D-vitamiini tagavara indikaator.
D-vitamiin mõjutab kaltsiumi ainevahetust, verehüübivust, närvikoe talitlust, omab immuunsüsteemi ja südametööd tugevdavat ning veresuhkru taset ja vererõhku vähendavat toimet. Selle vitamiini roll lihastöös aitab säilitada tasakaalu ja toetab koordinatsiooni.
D-vitamiini madala sisalduse puhul on häiritud kaltsiumi ja fosfaatide imendumine soolest, mistõttu suureneb osteoporoosi ehk luude hõrenemise risk.
On leitud seoseid ka D-vitamiini madala taseme (< 50 nmol/l) ja viirushaigustesse nakatumise, samuti sclerosis multiplex’i, kõrgvererõhutõve, reumatoidartriidi, diabeedi jt autoimmuunhaiguste tekkega.